Thursday, March 31, 2005

meenutus


uks vaheseid pilte mu lapsepolvest. skännisin sisse, et kaduma ei laheks...
ei tea, millest see noor pioneer mõtleb...

Tuesday, March 29, 2005

täna

Täna sai mul kuusteist kuud istutud. olen oma aja ära istunud. nüüd aitab, hakkan elama vaba inimese elu.
raamatud on kastides, riided ka juba osaliselt kilekottides ja valmis vanemate juurde viimiseks.
pakin kokku oma senist elu, et alustada uut. :) Reisima! Olen sellest alati unistanud ja just nüüd on aeg seda teha!

Kui teel aega ja võimalust on, kirjutan siia ka üht-teist oma teekonnast.

Thursday, March 03, 2005

karma & stuff

Veidi budismist kah:

Karma on sõna, mis tähendab sanskriti keeles "tegu" ja sarnaneb eestikeelse sõnaga "karm." See on nagu gravitatsioongi üks põhilisi jõude. Karm värk ühesõnaga. Me kõik oleme siia tulnud oma karmi karmaga: suure sitahunnikuga eelmistest eludest. Ise oleme selle pasa endale kukile võtnud ja ise peame sellest lahti ka saama. Kui ei saa, siis on see koorem ka järgmises elus sama raske. Ise otsustame, ise teeme, ise vastutame tagajärgede eest.
Karma annab end kõige rohkem tunda just siis, kui asjad lähevad kuidagi vägisi nii, nagu sa ei osanud ette näha, s.t. halvasti. Ja sellised situatsioonid põhjustavad kannatust.
Karma võib meid kokku viia teatud inimestega ja neist jälle lahutada, karma võib meid juhtida kohtadesse ja situatsioonidesse, kust avaneb uks uude ellu, karma võib meid ka rongi rööbaste alla heita. Ta võib meiega teha mida iganes! Ja mis on point? Point ongi vist see, et peame oma saatuse vastu võtma. Ja mitte lihtsalt vastu võtma, vaid sellest õppima ja jälle edasi minema. Tähtis on oma sitt karma neutraliseerida ehk halvad teod ümber teha. Väljend "karmavõlg" viitab sellele, et võlgnen midagi oma "tegudele" või et olen teinud midagi sitasti ja nüüd pean tegema uuesti, sest ütles ju vanarahvaski, et "mis sitasti see uuesti." Elu ongi üks uuesti tegemine. Teeme kogu aeg uuesti. Ja kuna karma on "tegu," siis just tegevusega me seda karmat kogu aeg loomegi. Nii et elamine ja tegemine on karma loomine...

Action, man!

Netis tuhnides leidsin sellise lõigu: Buddhists, however, saw that karma acts in feedback loops, with the present moment being shaped both by past and by present actions; present actions shape not only the future but also the present. This constant opening for present input into the causal process makes free will possible. This freedom is symbolized in the imagery the Buddhists used to explain the process: flowing water. Sometimes the flow from the past is so strong that little can be done except to stand fast, but there are also times when the flow is gentle enough to be diverted in almost any direction.

Nii et meil on olemas vaba tahe, mis tähendab seda, et me võime teha täpselt selliseid tegusid, nagu ise tahame s.t. luua sellist karmat, nagu ise tahame. Mida see vaba tahe siis veel peaks tähendama? See tähendabki valikuid. Oma praeguste mõtete ja tegudega loon ma oma tulevikku (mis on tegelt ju illusioon, sest olemas ongi vaid praegu). Kõik on üks hetk, kõik ajad on korraga. Sellest on raske aru saada, aga nii nad räägivad. "Praegu" on igavik. Nii et just nüüd on aeg tegutsemiseks. Kui nii, siis on ju äärmiselt oluline, mida me teeme. Mina igastahes lähen kõigepealt peldikusse.

Wednesday, March 02, 2005

Mis sunnib Sind hommikul voodist tõusma?

Enne pikka ja nüristavat tööpäeva pole ju sugugi meeldiv ärgata... Miks me siis ikkagi ärkame?
Kas selleks motivaatoriks on raha? Kui raha ei saaks, siis ei tõusekski? Ma arvan, et see on oluline küsimus. Milleks ma hommikul voodist tõusen? Seda peaks endalt igal hommikul küsima.
Sest kui ei ole mõtet tõusta, siis võiks ju magada... Mis see on, mis Sind ärkama sunnib?

Minuga on lugu selline, et kui eile hommikul seda endalt küsisin, siis ma ei suutnud küll välja mõelda muud motivatsiooni peale raha. No miks krt ma sinna lähen? Ikka sellepärast, et kuu lõpus saab nutsu. Kui raha ei saaks ega siis ikka ei läheks küll! Kurb kuid tõsi, tõsi aga kurb.

Kuid motivatsiooniks ei tohiks olla ainult raha, sest selline elu teeb inimesest masina, roboti, kelle kütuseks on raha. Kuid mis siis peaks mind ärkama sundima? Esiteks ma arvan, et miski ei pea ärkama "sundima." See peaks toimuma kuidagi iseenesest või meeldivalt. Et ma nagu tahan midagi teha (vs. midagi saada), midagi korda saata. See tegemine iseenesest peakski olema eesmärk. Siis ma toimin. Toimimine on see, et ma kasutan oma potensiaali, energiat ja aega asjadele, mis on MINU jaoks olulised ja mida ma tahan teha. Kuid kui ma teen asju, mis ei ole mulle olulised, vaid on olulised kellelegi teisele, siis ma olen ori või prostituut või kes iganes - inimene, kes pakub raha eest oma teenust. Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb, ma olen prostituut. Selles pole iseenesest midagi halba. Me ju kõik oleme natuke...
Aga kui ma olen kaua aega prostituut olnud, siis muutun ma enda müümisest tekkiva ängistuse suhtes immuunseks, küüniliseks inimrobotiks, kelle humaansed omadused hakkavad kaduma.

Aga äkki ongi lihtsam olla robot? Inimestel on ju palju muresid! Näiteks kasvõi see, et milleks hommikul ärgata...